Arhiiv

Teise vastuvõtmine (nr 186/ 3.7.2015)

Genf

Genf. ÜRO Euroopa peakorter. Foto: Kerstin Kask

Kristlaseks olemise olemusse kuulub märgata inimeses enda kõrval Kristust. Selles inimeses, on ta siis oma või võõras, kohtume jumalanäolisega, Jumalaga. Aga selge on see, et „oma inimene“ tundub armastusväärsem ja võõras peab meie usalduse alles „ära teenima“. Teise, teistsuguse vastuvõtmine on suur pingutus, mis on sageli ebavajalikuks kuulutatud. Eriti siis, kui selle „teise“ hoiakud ja teod provotseerivad meie väärtushinnanguid. Samas ei ole meil aga teistsugusega kohtudes konflikti vältimiseks muid võimalusi kui astuda dialoogi ja olla oma väärtuste kehastuseks ka igapäevaelus.

Viimaste nädalate tõsisemaid küsimusi on pagulasteema. See ei ole jätnud külmaks küllap kedagi Eesti rahva seas, kitsamalt ka Eesti kristlaste seas. Sellega seoses on Kirik & Teoloogia avaldanud mitmeid arvamuslugusid ja teeb seda ka edasipidi. Avaramale rahvusvahelisele ja interkonfessionaalsele horisondile nihutasid teema möödunud nädalal ilmunud tõlked kahe keskse rahvusvahelise oikumeenilise organisatsiooni avaldustest. Nende liikmeskonda kuulub ka Eesti kirikuid, nt luterlik ja õigeusu kirik. Tähtsaimate ametlike seisukohavõttude tõlgete avaldamise lõpetame esialgu kolme täna ilmuva lühikese dokumendiga.

Paljud erinevate religioonide usujuhid ja sekulaarsed organisatsioonid on tänaseks allkirjastanud dokumendi „Tervitades võõrast: kinnitused usujuhtidele” (2013), mis koostati LML-i eestvedamisel koos ÜRO pagulasameti ülemvoliniku, juhtivate usupõhiste humanitaarorganisatsioonide ja akadeemiliste institutsioonidega. Aasta hiljem (2014) võttis LML nõukogu vastu seda dokumenti konkretiseeriva avalduse, mis tõstab esile, kuidas saavad kristlased suhtuda võõrastesse, põgenikesse ja ümberasujatesse. Toetudes neile kahele dokumendile tegi LML nõukogu 23.6.2015 tugeva avalduse „Pikaleveninud konfliktid ja ülekoormatud humanitaarabi”, millega pöördub ÜRO julgeoleku nõukogu, konfliktide osapoolte, valitsuste, mitteriiklike relvastatud rühmituste ja erasektori ning LML liikmeskirikute poole.

Arvamusloo autor Jaan Tooming  arutleb tänase inimese  ja maailma oleviku ja tuleviku üle: „Inimesi maailmas on üle seitsme miljardi. Kõik nad tahavad süüa, juua, ihukatet ja eluaset. Ja raha, raha, raha, et tarbida üha rohkem ja rohkem. /…/  Ja õhk mürgitub, puud langevad, ookeanid reostuvad, maad jääb üha vähem järgi, sest linnad ja kõrbed tungivad peale, sest inimkond nõuab elatustaseme tõusu, head elu ja kasumit. Majanduskasv toob kaasa üha suureneva saastamise, liike hävitatakse ning inimesed on muutunud katkupisikuteks, kes tapavad halastamatult taimi, loomi, liblikaid, linde, kõike, mis elab, tapavad ka üksteist. /…/ Kas aastate pärast on veel linde? Või on hääletu kevad? Hääletu kevad ja mürgitatud tühi maa …“

Jutluses küsib Alo Martinson: „Kas oskame teha head? Kas järgmine samm, mille teeme, on hea? Teades, et me ei suuda kõike läbi näha, analüüsida ega tunnetada, kuidas võiksime siis leida õige suuna ja teha head, ilma et peaksime selles kahlema? Milline peaks olema järgmine tegu, et see oleks piisavalt hea?  Piisav Jumala, piisav ligimese jaoks. Piisav ühiskonna jaoks, kus elame, piisav globaalses plaanis. Need on fundamentaalse iseloomuga küsimused, mis ei seisa üksnes kristlaste ees, kelle südametunnistuse on Jumal ärksaks teinud. Teame oma elukogemusest, et selle küsimusega maadlevad kõik – moslemid, kristlased, hindud, budistid, äriinimesed, riigiametnikud, kirik, kogudused, nii maa pärisasunikud kui rändurid.“

Tänases numbris avaldame teise poole etnoloog Taisto Raudalaineni  artiklist „Ingerisoomlaste enesekuvandeid läbi aja: etnokonfessionaalsest enesekuvandist moodsa rahvusloomeni“  (vt 1. osa siit).

Head lugemist ja kaasamõtlemist!

 

Tänases numbris:

Taisto Raudalainen, Ingerisoomlaste enesekuvandeid läbi aja: etnokonfessionaalsest enesekuvandist moodsa rahvusloomeni (2. osa).

Jaan Tooming, Kalliskivi.

Alo Martinson, Kes oskab head teha, aga ei tee, sellele on see patt (Jk 4:17).

Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“. Avaldame Luterliku Maailmaliidu kolm avaldust, mis seotud pagulasteemaga:

Tervitades võõrast: kinnitused usujuhtidele.

Avaldus dokumendi „Tervitades võõrast“ kohta.

Pikaleveninud konfliktid ja ülekoormatud humanitaarabi.

 

• Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

• Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud 2010-2015 ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

• Vaata ka 2011.–2014. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email
English