Arhiiv

Vabastatud vabadus (nr 187/ 10.7.2015)

179-1024x576

Foto: Christine Põder

 

Kui mõelda inimese vabadusest, tuleb mõelda ühtlasi paljust muust – Jumalast, armastusest, alandlikkusest, kutsumusest ja sihtidest. Need seovad ja seostavad vabadust. Ja just nõnda ehk vabastavad vabadust? Järelemõtlemist on siin palju – tõuget sellele püüab anda ka värske Kirik & Teoloogia number.

Tänane artikkel kannab pealkirja „Ettemääratud vabadus – ühe rabi pretensioon tunda ära Jumala tahe“ ja selle autoriks on toimetuskolleegiumi liige Karin Kallas. Ta avab rabi Mordekai Josep Leineri mõtlemist ja õpetust, keskendudes jumaliku ettemääratuse ja inimese vabaduse probleemile. Kallas kirjutab: „Rabi Leiner ning tema õpetus on suuresti tundmatu, seda ka judaismihuvilistele ning -uurijatele. Tema õpetust ei kantud edasi ilmselt seetõttu, et see oli ja on siiani üsnagi ebatraditsiooniline, kahtlemata pretensioonikas ning – kui sellega nõustuda – paneb inimese õlgadele võimatuna näiva kohustuse ning vastutuse. Leineri õpetus räägib inimese suutlikkusest ning kohustusest elada Jumalale meelepärast elu, olla Jumalaga täielikult kooskõlas. Ning samas võtab Leineri õpetus inimeselt tema vabaduse.“ Artikli teist osa võib lugeda ajakirja järgmises numbris.

Käesoleva numbri esimese arvamusloo on kirjutanud Urmas Nõmmik, jätkates eelmistes numbrites alguse saanud pagulaste teema käsitlemist. Ta keskendub seejuures avalikes arvamustes ja avaldustes korduvalt esitatud seisukohale, et pagulaste vastuvõtmisel tuleks eelistada kristlasi. Nõmmik osutab: „Üks asjaolu teeb mind siiski rahutuks ning sellepärast kirjutangi. Soovin nimelt EELK-lt, teistelt Eestis tegutsevatelt kirikutelt, Eesti Kirikute Nõukogult ja Eesti riigisektorilt mõnevõrra avatumat suhtumist pagulaste usulise kuuluvuse küsimusse. Esimene põhjendus tuleneb Eesti ühiskonna „kristlikku kultuuriruumi kuulumise“ argumendi reflekteerimatusest, teine põhjendus usu-, mõtte- ja sõnavabadusest, mida kindlustab meile meie põhiseadus.“

Arvamuslugude rubriigist võib leida ka Jaan Lahe järelehüüde „Sergei Stadnikovi meenutades“. Lahe kirjutab: „Stadnikovi tähendus meie kultuurile ei piirdu üksnes ta arvukate teadustööde ja tõlgetega vanaegiptuse keelest, vaid on sellest oluliselt laiem. Stadnikovil ei olnud egüptoloogias otsest õpilast, aga ta suutis innustada paljusid ja küllap suudab seda teha oma tööde kaudu ka tulevikus. Stadnikovi elu on märgilise tähendusega ja näitab, et iseendale ja oma erialale truuks jääv inimene võib oma töökuse, pühendumise ja andega korda saata palju ka siis, kui tal väliselt ei ole selleks nii häid tingimusi, nagu neid suudaks pakkuda mõne suure riigi suur teadusülikool. Nn „välised olud“ mõjutavad küll inimest, aga need ei determineeri teda, vaid jätavad talle vabaduse järgida oma kutsumust ja teostada ka sihte, mis ulatuvad hetkekasulikkusest kaugemale.“

Tänases numbris on rõõm avaldada ka Tartu Peetri kirikus toimunud EELK kirikupäeva avajumalateenistuse jutluse, mille autoriks on peapiiskop Urmas Viilma. Viilma osutab sellele, kuidas Maarjas teostus Jumala arm ja väljendus Tema armastus: „Martin Luther kirjutab oma Magnificati seletuses Urmas Petti äsja trükivalgust näinud tõlkes: „Seega, kes tahab Maarjat õigesti austada, ei tohi vaadata mitte üksnes Maarjat, vaid peab ta asetama Jumala ette nii, et ta jääb Jumalast kaugele allapoole ja laskma tal seal seista ilustamata, vaatama teda tema tühisuses (nagu Maarja ise ütleb), seejärel imestama Jumala määratu armu üle, kes sellise väeti, tühise inimese peale nii heldelt ja armuliselt vaatab, teda embab ja õnnistab.“  (Martin Luther (2015) Magnificat, tõlk. Urmas Petti, 42.)” Nõnda asetas Viilma äsja toimunud kirikupäeva ja vaimulikku laulupeo sissejuhatuseks mõtte: „Maarja suurus seisneb tema madaluses. Kui just sellisena näeme oma jumalasuhte eeskujuna Maarjat, võime kaua püsida mitte ainult Maarjamaana, vaid ka Isa maana!“

Head lugemist!

 

Tänases numbris:

Karin Kallas, Ettemääratud vabadus – ühe rabi pretensioon tunda ära Jumala tahe (1. osa).

Urmas Nõmmik, Kristlik pagulaspoliitika Eestis?

Jaan Lahe, Sergei Stadnikovi meenutades.

Urmas Viilma, Jutlus kirikupäeva avajumalateenistusel (Lk 1:39-56).

Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

 

• Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

• Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud 2010-2015 ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

• Vaata ka 2011.–2014. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email
English