Esiletõstetud lood

Maarja kiituslaul (Lk 1:46-56)

Toivo Kaasik„Ja Maarja ütles:
„Mu hing ülistab Issandat
ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast,
sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale.
Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved,
sest mulle on suuri asju teinud Vägev,
ja püha on tema nimi
ja tema halastus kestab põlvest põlveni
neile, kes teda kardavad.
Ta on näidanud oma käsivarre kangust,
ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt.
Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt
ja ülendanud alandlikke,
näljaseid on ta täitnud heade andidega,
ent rikkad saatnud minema tühjalt.
Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli,
pidades meeles oma halastust,
nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja
tema järglastele igavesti.“
Ja Maarja jäi Eliisabeti juurde umbes kolmeks kuuks ja pöördus
siis tagasi koju.“ (Lk 1:46-56)

Tänases individualistlikus maailmas on lapse saamine tõsine töö. Olgu tulija ükskõik kumb, kas poeg või tütar. Olles mõnikord osalenud vestluses, kus kõneaineks on juhtunud olema Maarja, Jeesuse ema, olen kohanud mõtteviisi, millest lähtuvalt Maarja suhtes kohaldatakse meie aja inimesele harjumuspäraseid stereotüüpe, tähtsustades Maarja ennastohverdavust jumalasünnitajana.

Piibli aegadel oli lapse, eriti veel poja sünnitamine naisele väga oluline. Mees võis võtta teise, kolmanda või teab mitmenda naise lisaks, et poega saada. Viljatu naine aga oli häbis ning lapsetuse tõttu võidi naist kahtlustada lausa Jumala karistuse all olevaks. Seega oli kuulutus poja sünni kohta rõõmusõnum iga tolle aja naise kõrvadele.

Maarja laulab kiituslaulu pärast seda, kui tema sugulane Eliisabet, kellele Maarja on külla läinud, teda oma Issanda emaks nimetab. Maarja kiituslaul on tihedalt seotud Hanna kiituslaulu tekstiga 1Sm 2:1-10. See on esimene Luuka evangeeliumi alguse neljast laulust, millele järgnevad Sakariase kiituslaul, inglite laul ja Siimeoni õnnistussõnad. Need laulud on leidnud tee ka kirikupalvete hulka.

Võib küsida, et kas Maarja oskas aimata, mida temaga toimuv talle kui lapsevanemale, emale kaasa toob? Raske öelda. Igatahes ei haaku 48. salmi kirja pandud õndsaks kiitmise lootus üldjoontes selle mure ja hädaga, mida Maarja kui ema Jeesusega seoses nägi, vähemalt nende Maarja elusündmuste järgi, mis Piiblisse kirja on pandud. Oma lapse hukkamine on küll viimane asi, mida üks ema näha tahaks.

Pööran tähelepanu ingel Gabrieli sõnadele, mida too ütles Maarjale sündiva poja kohta: „Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni. Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu.“ (Lk 1:32-33)

Gabrieli kuulutuse põhjal saab järeldada, et Maarja ootas omaaegse juuda rahva kombel selle Messia tulekut, kes tõstab taas au sisse kuningas Taaveti trooni. Nii ta laulab justkui vastuseks kiitust Jumalale, kes „on vaadanud oma teenija madaluse peale,“ kes on temale teinud suuri asju. Pärast lühikest isiklikku tänu võtab Maarja justkui oma rahva esindaja rolli. Maarja kiidab Jumalat selle eest, mis ta minevikus Iisraeli heaks on teinud. Maarja kiituslaul lõppeb tänuga, et Jumal ei ole oma rahvast ära unustanud, on teda meeles pidanud. Kokkuvõtva mõttena võib tõsta esile Maarja tänu Jumalale, kes on tegemas otsustavat sammu Iisraeli rahva Messia-ootuse täitmisel.

Maarja kiituslaul ilma kontekstita on sisu poolest päris revolutsiooniline. Natuke nagu Jumala auks esitatud Internatsionaal, kui jätta kõrvale aspekt, et viimase rõõmusõnum on suunatud ainult ebamäärasesse tulevikku. Maarja kiidab Jumalat aga mineviku, oleviku ja tuleviku eest.

Juudamaa oli aastakümneid olnud okupeeritud, mistõttu on mõistetav Maarja kiituslaulu võitluslik sisu. Vastuseis võimukandjatele tähendas vastuseisu okupantidele. Mõisted „alandlik“ ja „näljane“ olid kuuleka sünonüümid. Seetõttu on näljane ja rikas Maarja kiituslaulus vastandatud. Olukorra muutumist ei oodanud mitte ainult üksikud inimesed, seda ootas kogu rahvas. Maarja kiituslaul ongi selles osas kogu rahva palve ja tänu Jumalale.

Kiituslaul kannab endas tugevat usku. Kui tõmmata poliitiline paralleel Eestiga, siis kas kolmkümmend või veidi rohkem aastat tagasi, Karl Vaino venestamise ja poliitiliste tagakiusamiste ajal, mil pandi vangi Harri Mõtsnik, Lagle Parek ja mõttekaaslased, oleks Eesti rahval olnud sedavõrd usku, et laulda analoogiline kiituslaul Jumalale? Eesti rahval läks möödunud sajandil selles mõttes isegi hästi, et okupatsioon lõppes ja rahvas sai vabaks. Poliitilises mõttes oli Juuda rahva tulevik Kristuse sündimise aegu vägagi tume. Ka Jeesus jättis tema peale asetatud poliitilised ootused täitmata, tema eesmärk oli laiahaardelisem kui kaasaegsete unistused.

Alguses mainitud Hanna kiituslaul on tänu Jumalale, et Jumal on Hannale poja andnud. Maarja polnud veel isegi abielus, mistõttu tõotas Gabrieli kuulutus valmistada talle suuri probleeme. Matteuse evangeeliumist võib lugeda, et Joosep plaanis Maarjat isegi salaja maha jätta; avalikku hukkamist, mis Moosese seaduse järgi oli lapseootele jäänud kihlatud tütarlapsele ette nähtud, ta Maarjale siiski ei soovinud. Alles ingli sekkumine nägemuse kaudu veenis Joosepit toimuvaga leppima ja Maarjat enese juurde jätma. Maarja kiituslaulu lapsesaamise seisukohalt võetuna saab metafüüsiliselt käsitleda kui globaalset tänu selle eest, et Jumal saadab oma Poja.

Paastumaarjapäev, Issanda kuulutamise püha, mida kirikukalendri järgi 25. märtsil tähistatakse, on üheksa kuud enne jõule. Maarja nähtud ilmutus, Jeesuse sünni ettekuulutus oli üleloomulik ega andnud Maarjale mingit kindlust kohese lapseootele jäämise ja sellega seonduvate tavapäraste ootusaegade kohta. Maarja pidi uskuma ilmutatut.

Jumala tõotused, mida ta inimestele ühel või teisel kombel annab, on erineva konkreetsusastmega. Kord väga täpsed, kord jälle venib nende täitumine inimese jaoks arusaamatult pikaks. Iisaki sündi ootas Aabraham kaua. Suureks rahvaks saamise tõotusest kuni Iisaki sünnini läks aega ei rohkem ega vähem kui kakskümmend viis aastat aga lubadus ometi täitus.

Seda, kas Maarja viibis Eliisabeti juures kui Johannes sündis, ei ole küll kuskil nimetatud, aga arstiteadusliku matemaatika kohaselt oli ta Eliisabeti juures kuni Johannese sündimiseni. Eaka ja sigimatuks peetud Eliisabeti lapsesaamine pandi Maarjale usku kinnitavaks märgiks.

Jumal annab inimesele tõotusi ning annab ka märke, mis tõotuste täitumist kinnitavad. Palugem igaüks Issandalt usku tema tõotustesse ja tema sõnasse.

 

Toivo Kaasik (1969) on Rakvere adventkoguduse pastor ja Eesti Piibliseltsi nõukogu liige.

Print Friendly, PDF & Email
English