Arvamused

Ühiselu kujundamine mitmekesisuses ja religioonidevahelise dialoogi tugevdamine

geke-logo-2-300x295Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas (EKOE) nõukogu koosolekul Budapestis kuulsime ja arutlesime Pariisi sündmustest, mis puudutasid meid sügavalt: rünnakust ajalehe Charlie Hebdo toimetusele, politseiniku mõrvast ja nelja ohvriga rünnakust juudi poele. Meie kaastunne ja eestpalved on kõigi ohvrite lähedaste, sõprade ja töökaaslastega.

Rünnakus Charlie Hebdo‘le hukkusid inimesed ja see tabas sõnavabadust. Sõnavabadus kuulub koos mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusega meie ühiskonna ning Euroopa demokraatia südamesse. Juba 2006. aastal avaldas EKOE seoses Taanis puhkenud karikatuuride tüliga seisukoha usu- ja sõnavabaduse suhtest evangeelse arusaama kohaselt. See seisukohavõtt on EKOE nõukogu jaoks ka täna aktuaalne ning aitab kaasa edasistele mõttearendustele põhiõigustest, vabadusest ja vastutusest, vähemuste õigustest ning rahust ja lepitusest. Me rõhutame selles väljendatud arusaama: „Religioonide õigus avalikkuses teisi religioone või ühiskondlikke olusid kritiseerida peab sisaldama ka valmisolekut lubada ennast kõigi sõnavabaduse lubatud vahenditega kritiseerida.”[1] Selliselt tingivad sõna- ja usuvabadus teineteist vastastikku. Need vabadused elavad sellest, et üksteist koheldakse lugupidamisega. Kaasaegne õigusriik piirab ja kontrollib neid vabadusi, et tagada inimväärikuse austamine ja hoiduda igasugusest halvustamisest ja diskrimineerimisest.

Rünnak juudi toidupoes oli suunatud konkreetselt juutide vastu. Usus Naatsareti Jeesusesse kui Kristusesse tunneb EKOE end juutidega erilisel viisil seotuna.[2] Vaadates antisemitismi ajaloole Euroopas ja selle katastroofilistele tagajärgedele mõistame seda enam muret juute valitseva ohu pärast Euroopas. Poliitika, kodanikuühiskond ja usuühendused on Euroopas kõik kutsutud selle vastu seisma.

Nende sündmuste käigus toimus ka rünnakuid mošeede vastu. Osaliselt peetakse kõiki moslemeid Euroopas kahtlusalusteks ja neid ähvardatakse. Selle arusaama vastu rõhutame paljudes religioonides oma koha leidnud kuldset reeglit: „Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele!” (Mt 7:12). Religioonidevahelist dialoogi, nagu ka dialoogi inimestega, kes ei ole seotud ühegi usutunnistusega, tuleb jätkata ja edasi arendada. Kohtumiste, vestluste ja arutelude kaudu on võimalik üheskoos meie ühist elu kohapeal ja laiemalt Euroopas kujundada.

Nõukogu on tänulik nende sõnumite üle, mida me kuuleme paljudest liikmeskirikutest, kus kogudused on võtnud juhtrolli dialoogi otsimisel. Kirikud organiseerivad aktiivselt religioonidevahelisi kohtumisi. Kirikud ja kogudused toetavad erinevatel tasanditel ja viisidel religioonide ning erinevate veendumustega inimeste rahumeelset kooselamist. Need näited julgustavad meid kirikutes seda teed jätkama. Nõukogu ootab samuti põnevusega EKOE uurimisprojekti „Religioonide pluralism“ diskussioone ja tulemusi.

Nõukogu on teadlik, et nende päevade sündmustel on sügavad ja keerulised poliitilised ning sotsiaalsed põhjused, mida iseloomustavad islamistlike rühmituste nagu Al Qaeda ja Islamiriik esiletõusmine. Euroopa peab lähemalt uurima tingimusi ja motiive, mis on viinud nende liikumiste tekkeni.

EKOE Nõukogu on tänulik viimaste päevade suurte ja liigutavate avalike solidaarsuse ning hea tahte märkide eest, mis aitavad kaasa inimeste rahumeelsele kooselamisele.

EKOE Nõukogu palub Jumalalt Tema head Vaimu, kes loob, uuendab ja hoiab alal meie ühist elu mitmekesisuses.

 

EKOE Nõukogu

Budapest, 17. jaanuar 2015


[1] EKOE täitevkomitee avaldus „Tõe eest tuleb seista mitte jõuga, vaid üksnes Sõna väega” (8. aprill 2006), lk 2: ing k, sks k

[2] Vrd EKOE tekstide kogumikku Euroopa evangeelsete kirikute vahekorrast juutlusega veebruarist 2009: ing k, sks k.

 

Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas (EKOE, vt www.leuenberg.eu) on Euroopa tähtsaim evangeelsete kirikute osaduskond, kuhu kuulub 94 kirikut ligikaudu 50 miljoni liikmega. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on 1973. aastal alguse saanud kirikuosaduse liige alates 1975. aastast. Ühinenud Metodisti Kiriku Põhjala ja Balti piiskopi piirkonna kirikuna on kirikuosaduse liige alates 1997. aastast ka Eesti Metodisti Kirik.

Print Friendly, PDF & Email
English