Esiletõstetud lood

Usun, kuigi ma veel ei näe (Lk 1:49)

Eenok Haamer„[S]est minule on teinud suuri asju Vägev, ja püha on tema nimi“ (Lk 1:49).

Kas pole kadestatav see lihtne tüdruk Juuda suguharust? Millised sõnad kostuvad ta suust! Vägev, see on ju üks Jumala nimedest ja pühaduse tunnetust läbi elada ei ole paraku igaühele antud. Pealegi avaldus tema juures veel midagi väga erilist. Mõtle nüüd, mis see võiks olla?

Algul ta kahtles, aga kui ingel ütles talle „Jumala käes ei ole ükski asi võimatu,“ (Lk 1:37) siis võttis ta sõnumi vastu. Pane tähele, ta ei näinud veel midagi, aga ta uskus.

Kas pole Jumala Poja sündimine tänapäevalgi üks suuremaid probleeme ja lõpmatult vaidlema ajav küsimus? See pole paljude meelest mitte kuidagi võimalik. Ja see, kas Jeesus Kristus on neile Jumala Poeg, kes on oma surma ja ülestõusmisega meid lunastanud pattudest ja surma hukatusest, või ainult üks üliinimene, kelle eeskuju oleks sobiv jäljendada, oleneb nende uskumisest või mitte uskumisest.

Selle imelise tüdruku uskumise juures on aga veel midagi. Ta ütleb: „Minule on teinud“. See tunnetus, et Jumal on temale, inimesele teinud. Kas see pole eriline tunnistus sellest, et tal on tunnetus Jumalast, kellele on üksik inimene tähtis, Jumalast, kes arvestab inimesega.

Olen kohanud mõtlemisviisi, mille kohaselt Jumal on mingi üldmõiste ja ei sobiks nagu Jumalale omistada tegelemist üksikuga. Hulgad, massid on tähtsad ja üksikul ei õnnestu kuidagi märgatavaks saada. Ta on liiga pisike, liiga tähtsusetu.

Ometi on Jeesuse Kristuse sünni ettevalmistamisel just üks ja üksik keskmesse tõstetud. Kas mitte sellepärast, et teadvustada üksikule: ma olen sinu pärast tulnud maailma. Ja sina ja sina ja sina oled tähtis ja oluline. Jumala jaoks ei ole tähtsusetuid, unustatuid.

Kui meie aga üksikut ei märka, siis eksime just Jumala tegeliku suhtumise ja hoole vastu. Tõenäoliselt toimime nõnda, sest maailmas on just teisiti, ja oleme selle mõtlemisviisi omaks võtnud. Hulk loeb ja hulgaga peab arvestama, sellepärast isegi üsna väike vähemus püüab end kunstlikult suureks puhuda ja hakkab kangesti ärplema, kui talle massi kõrval tema tegelikku kohta kätte näidatakse. See on ka paljude ristiinimeste meelest nende õnnetus, et neid pisut on. Nad tahavad olla selle maailma meelest arvestatavad ja püüavad selleks end kohandada maailma nägu.

Sellise arusaamise tulemuseks on olukord, et füüsiline jõud püütakse seada füüsilise jõu vastu, ja unustatakse, et on olemas veel üks palju suurem jõud ja vägi. See on vaimne vägi. Ent see pole inimeste käes, nende meelevallas siia-sinna tõugata ja paigutada. See antakse selle väe valitsejalt ja ainult neile, kes usuvad selle väe olemasolusse ja selle andjasse.

Kuigi uskujaile antud, ei ole see vägi nende oma, vaid kuulub andjale, kes jagab sellele, kes on valmis vastu võtma ja oskab sellega ümber käia, nagu väe andja soovib. Seepärast ainult egoistlikult oma huvides ja oma arusaamise kohaselt kasutamiseks seda pole olemas. Terve Maarja kiituslaul paneb imetlema – kuidas küll see lihtne tütarlaps oskas selliselt laulda?

Talle tehtu aga ei olegi ainult tema varandus, vaid tema kaudu on see antud kokkuarvamatult suurtele hulkadele kasutada. Ja ikka saab see suureks ainult ja alles seal, kus keegi tunneb ja imetleb: mulle on teinud suuri asju Vägev, ja tema nimi on püha.

Targutajate jaoks see pole nii, sest nemad ei oska imetleda. Neile loevad ainult loogiliselt ja nn teaduslikult kinnitatud faktid. Siiski usku ei saa kuidagi teaduslikult paika panna.

Tänu olgu Jumalale, et Maarja ei olnud tähenärija, vaid usklik. Tema vastus „[S]ündigu mulle sinu sõna järgi!“ (Lk 1:38) on kogu maailma kandev ja sellepärast tohutu tähendusega. Mitte keegi selles maailmas ei oska selle väärtust õigesti hinnata. Kuid nii paljud on selle tähendust tunnetanud ja kiitnud selle eest Jumalat.

Ühele antud sõnum on saanud kogu inimkonnale õnnistuseks, teeks igavikku neile, kes ka ise on selle endasse valmis vastu võtma kui isiklikult talle antu ja uskuma, kuigi nad veel ei näe. Kuigi nad veel ei näe. Nii lihtne see ongi. Aamen.

 

Advendiajal 2014

 

Eenok Haamer (1935), mag. theol., on Mustvee koguduse õpetaja, Eesti Evangeelse Vennastekoguduse peavanem,  EELK Usuteaduse Instituudi Tartu Teoloogia Akadeemia rektor-emeeritus.

Print Friendly, PDF & Email
English