Arhiiv

Meenutades tulevikku (nr 153/ 14.11.2014)

Foto: Urmas Nõmmik

 

Kirikuaasta lõpp nagu aastate lõpud ikka, paneb mõtlema möödunule ning kutsub üles mõistma ja mõtestama olevikku ja tulevikku minevikku vaatamise kaudu. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik valib oma uue peapiiskopi vähem kui kahe nädala pärast. See sünnib paar päeva pärast kirikuaasta viimast pühapäeva, mis oli varemalt siinmail tuntud surnutemälestuspühana. Praegu tunnevad paljud seda igavikupühapäeva nime all. Peapiiskopi valimised toimuvad seega õhtumaise kirikuaasta seisukohalt sümboolsel ajal: möödunule mõtlemise ja uue (advendiaja) ootamise vahel.

Tänase Kirik & Teoloogia artikkel pärineb Priit Rohtmetsa sulest, kes kutsub meid tagasi vaatama EELK peapiiskopi Kuno Pajula valimistele aastal 1987. Autor kirjeldab tollaste valimiste konteksti, nentides, et tingituna ühiskondlikest muudatustest oli 1987. aastaks „saabunud aeg, mil ei tulnud kuuletuda vaid riigiesindajate soovidele, vaid määravaks hakkasid saama ka sisulised argumendid ja kirikukogu liikmete isiklikud valikud“. Kevadel alanud Priit Rohtmetsa ja Riho Altnurme artiklisari leiab lõpu tuleval nädalal.

Jaan Tooming kõneleb arvamusloos sellest, milline võiks olla (luterlik) kirik Eestis. See võiks olla rahuarmastav kirik; kirik, mis suudab anda hingekosutust, mis suudaks tõsta uskliku kõrgemale selle maailma argipäevast ja anda talle aimu „Uuest Maailmast“. Üleskutsena kõlab autori küsimus „/…/ kus on teoloogid meil, kes astuksid uutele radadele, avastustele teoloogia vallas? Kus on meie vaimulik luule, kirjandus, mis kosutaks uskliku hinge?“. Autor tõdeb, et kirik peaks olema seda kokkuhoidvam, mida raskem on aeg – sisetülid ärgu saagu takistuseks vaimuliku töö tegemisel.

Sama nendib tänases jutluses ka õp Kristel Neitsov-Mauer, mõtiskledes sotsiaalse kapitali ning lõhestatuse ja vastastikuse umbusalduse seose üle. Ka kristlaskonna kui rahva sotsiaalne kapital väheneb lõhestatuse tulemusel. Ning ometi on meil lootust ka praegusel pimedavõitu ajal, kui suudame öelda koos laulikuga „Aga mina loodan Sinu peale!“

Head lugemist ja lootusrikast meelt!

 

Tänases numbris:

Priit Rohtmets, „Praegusel ajal oleks võimalik ka mitu kandidaati“ – peapiiskopi valimistest 1987. aastal.

Jaan Tooming, „Kiriku rõõmud ja vaevad“.

Kristel Neitsov-Mauer, „Usaldus – meie sotsiaalne kapital (Ps 55)“.

Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2013. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email
English