Arhiiv

Külvates ühes Jumalaga (nr 149/ 17.10.2014)

Külvaja

Foto: Johann-Christian Põder

 

Igaühele meist kehib Jumala kutse olla tema kaastööline, tema käed ja jalad siin maailmas. See kõlab kui suur vastutus, aga sellesse on peidetud veelgi suurem tõotus. Me saame olla osa millestki suurest, mis tõstab meid üles meie enda võimete ja oskuste tasandilt, kus me tunneme end nii sageli puudulike ja küündimatutena. Osaledes Jumala töös, missioonis siin maailmas ei ole me üksi jäetud, vaid ülesanne, mida me täidame, on Jumala antud ja Jumala poolt kantud. Seeme, mida külvame on Jumala sõna – sõna, millel on vägi puudutada inimeste elusid, anda sellele suund ja mõte.

Kui näeme sõna seemet idanemas ja kasvamas, on sellest suur rõõm – Jumala aed on hoolitsetud ja kannab rohkelt vilja. Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Jaan Lahe julgustab meid jutluses Jeesuse tähendamissõnale külvajast Jeesuse evangeeliumi, rõõmusõnumi kuulutamises ka siis, kui kogeme tagasilööke ning meie töö näib põrkuvat vastu nähtamatut müüri. „Me kõik oleme kogenud evangeeliumist rääkides takistusi. Oleme kogenud, et rõõmusõnum lunastusest ei jõua inimesteni /…/  Viga ei ole küll ka evangeeliumis, aga võib olla viisis, kuidas seda kuulutatakse ja tõlgendatakse. Rõõmusõnum lunastusest Jeesuse läbi võib vahel moonduda lausa oma vastandiks – võimu- ja hirmureligiooniks /…/ Meie tänane lugugi räägib takistustest, seemnest, mis ei tärganud, kuid just selle taustal tahab Jeesus meid selle looga julgustada. Isegi siis, kui meile tundub, et meie töö on nurjunud, leiab Jumal ometi maalapikese, mis kannab vilja ja mitte keegi ega miski ei saa seda takistada.“

Literaat Karmo Taltsi  tekstis „Dialoog usust“  on vastamisi teoloog  ja filosoof, mõistuse tõde ja usutõde,  usk ja veendumus.  Kahekõnest valgustub välja küsimus, kas vastandused on vastuolud  või on võimalik leida neid ühendav printsiip.

EELK peapiiskopi valimiste eel jätkab Kirik & Teoloogia ka tänases numbris piiskopivalimiste teemaga, pöörates seekord pilgu taas minevikku. Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo professor Riho Altnurme lahkab 1967. ja 1978. aasta  piiskopikandidaate,  valikuid ja argumente. „Kaks Eesti luteri kiriku peapiiskoppi on tulnud nõukogude sõjaveteranide seast: kaardiväe jefreitor Alfred Tooming (peapiiskopina ametis 1967–1977) ja kaardiväe kapten Edgar Hark (1978–1986). Tegelikult oli ka nende järglane Kuno Pajula armees teeninud, kuid vastaspoolel. Ilmselt ei arutlenud nõukogude võimuorganid nii, nagu artikli algul toodud mõttekäigus, kuna võimu toetus neile peapiiskoppidele tulenes asjaolust, et oldi teenitud „õigel poolel“, lausa võideldud nõukogude võimu eest ja seega „ideoloogiliselt karastatud“. Vastaseid neis ei nähtud. Siiski andis karastus lahingutes jõudu võitluseks, kui juba oldi kirikujuhina uuele rindelõigule asutud. Võitlevat hoiakut on mälestuste põhjal täheldatud eelkõige Edgar Hargi puhul – kiriku kaitsjana. Samas oli võimuorganitel milleski ka õigus kirikujuhtide määramisel: vanad rindemehed tunnetasid vastaspoole jõudu ja ei läinud asjatuid kaotusi tekitada võivate rünnakuteni ning hoidsid ka tagasi enda poole uljamaid võitlejaid – „tunnetasid piire“.“

Soovime Teile head lugemist!

 

Tänases numbris:

Riho Altnurme, Parim kirikujuht on endine sõjamees.

Karmo Talts, Dialoog usust.

Jaan Lahe, Külvates ühes Jumalaga (Lk 8:4–15).

Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2013. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email
English