Arhiiv

Valgustatud kristlus (nr 137/ 25.7.2014)

Valgustatud kristlus

Foto: Anu Põldsam

 

Kristlik religioon on läbi aegade küllastanud inimlikku mõtlemist ning olnud alguseks paljudele mõttesuundadele, koolkondadele ja liikumistele. Juba Uues Testamendis kui kristluse alusdokumendis võib aimata mitmesuguseid teoloogilisi allhoovusi. Läbi aegade on arutletud teoloogiliste põhiväärtuste üle, selle üle, mis on ühendavat ja mis lahutavat. Aeg-ajalt on inimesed tundnud vajadust murda välja rutiiniks muutunud dogmatistlikest kammitsaist ja leida uskumiseks värskeid ja valgustavaid ideid.

Tänase ajakirja numbri artiklite rubriigis kirjutab Aira Võsa uusaegsetest valgustusteoloogidest, kelle  ühisosaks võib pidada soovi kristlust ja selles sisalduvat ilmutust mõistuspäraselt tõlgendada. Võsa selgitab, et valgustusteoloogia puhul on tegemist kompleksse nähtusega, mis hõlmab paljusid alasuundi ja väljendusvorme. Nende avamiseks võtab ta vaatluse alla mõningad Baltisaksa valgustusteoloogide seas levinumad kontseptsioonid ja ideed 18. sajandi viimastel kümnenditel. „Kirjutajad uskusid inimkonna progressiivsesse arengusse, mille ühe avaldusena nähti religioonide ja konfessioonide vahelist sallivust,“ tõdeb Võsa.

Religioosse sallivusilminguna võib näha ka Kirikute Maailmanõukogu, mille keskkomitee töös osalemisest annab arvamusrubriigis ülevaate kantsler Urmas Viilma. Viilma näeb keskkomitee töös osalemises head võimalust sisse elada maailma kirikute oikumeenilisse suhtlemisse ja seal valitsevasse õhustikku: „Kindlasti avardab see arusaama oikumeenilisest koostööst globaalses kontekstis ja toob silme ette probleemid ja väljakutsed, mis on erinevaid kirikuid ühendavad ka siis, kui ei olda veel täielikus armulauaosaduses.“ Positiivses mõttes üllatab kantslerit teadmine, et maailma tasandil võib näha ortodokssete kirikute aktiivset panust oikumeenilisse töösse võrdselt protestantlike kirikutega.

Tänases jutluses käsitleb Ahti Bachblum tekstilõiku Jaakobuse kirjast. Jaakobuse kiri on üks nendest teostest Uues Testamendis, mis on läbi kiriku ajaloo tekitanud omajagu vaidlusi. „Isegi meie usuisal Martin Lutheril oli seda esialgu raske mõista, kas armust usu läbi õndsaks saanu peab siis tõesti veel midagi tegema?“ arvab Bachblum. Missugust valgustatust pakub Jaakobus võrreldes Paulusega? „Kui Paulus oma kirjades püüab vastata küsimusele, mis peaks kristlaseks saanu elus toimuma, siis Jaakobus püüab anda vastuse küsimusele, kuidas seda kõike teha,“ vastab Bachblum. Viimaks jääb peale ikkagi Jeesuse käsk: „Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!“ (Jh 13:34).

Head lugemist!

 

Tänases numbris:

Aira Võsa, Baltisaksa valgustusteoloogiast.

Urmas Viilma, Kirikute Maailmanõukogu ühendab protestantlikud ja õigeusu kirikud.

Ahti Bachblum, Armastusekäsk. Jutlus 7. nelipühajärgseks pühapäevaks (Jk 2:8–13).

Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

 

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2013. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email
English