Arhiiv

Valgus valgusest (nr 116/ 28.2.2014)

 

Ma kinnitan su soo igaveseks ja ehitan su aujärje põlvest põlve. Sela. Ja taevad tunnistavad su imetegusid, Issand, ja sinu ustavust pühade koguduses (Ps 89:5-6).

Ma kinnitan su soo igaveseks ja ehitan su aujärje põlvest põlve. Sela. Ja taevad tunnistavad su imetegusid, Issand, ja sinu ustavust pühade koguduses (Ps 89:5-6).

 

Küünlakuu viimane Kirik & Teoloogia liigub põhjamaa hämarast talvest kevadesse, valguse ja soojuse poole. Valgust igatseme pimeduses, valgustust taipamatuses, selgust selgusetuses, korda kaoses.

Selguse loomisele püüdleva ülevaateartikli Piibli sõnumi ja selle tähenduse mõistmisest ajaloolis-kriitilise meetodi kui ühe vahendi abil ja toel on kirjutanud Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liikmed, Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi religiooniuuringute dotsent, EELK vikaarõpetaja Jaan Lahe njng Tartu Ülikooli usuteaduskonna Vana Testamendi ja semitistika dotsent Urmas Nõmmik. „Ajaloolis-kriitiline meetod pole eesmärk omaette, vaid vahend eesmärgi saavutamiseks. Meetodi eesmärk on toetada Piibli sõnumi ja selle tähenduse mõistmist. Viimane ei ilmne ilma pikemata tekstist, s.t pole haaratav vahetult, vaid on vahendatud teksti, keele ja mõtlemisprotsessi kaudu. Kõige olulisema tähendustasandi kohta piiblitekstides esitab küsimuse meie kui inimeste ja kristlaste konkreetne situatsioon. Nõnda kasutab kirik ajaloolis-kriitilist meetodit, et selle kaudu muistsete tekstide sõnumeid meelde tuletada ja et neid meie jaoks kõnelema panna. Kui see on tehtud, on igal kirikul ja kristlasel õigus neid sõnumeid vastutustundlikult läbi mõtelda ja sellest tulenevad praktikad kujundada.“

Tartu Ülikooli religioonipsühholoogia professori Tõnu Lehtsaare arvamuslugu „Usust ja toimetulekust“käsitleb religiooni rolli inimese elus:„Religioon on üks toimetulekuvahenditest /…/ Religiooni üks psühholoogilisi funktsioone on mõtestamine ja seletamine. Stressoriga toimetulekut mõjutab see, kuivõrd inimene suudab enda jaoks toimunut mõtestada. Üldistatult oleneb usuline seletamine ja seega religiooni võimalik osatähtsus traumadega toimetulekul isiklikest, situatsioonilistest ja kultuurilistest teguritest. Isiklikest teguritest on kõige olulisemaks üldine usuline pühendumus ja aktiivsus. See tähendab, et inimesed, kes on religioossed, lahendavad ka oma elu kriise rohkem usule toetudes.“

EELK Usuteaduse Instituudi religioonisotsioloogia lektor Liina Kilemiti arvates on uusvaimsusega seotud teemad sellised, mida kindlasti ei tohiks ignoreerida ja maha vaikida ning mis kindlasti vääriksid edasist arutelu. Oma artiklis annab ta ülevaate „Uue vaimsuse seminarist“ Usuteaduse Instituudis.

EELK Tartu Ülikooli-Jaani koguduse abiõpetaja Triin Käpp mõtiskleb küünlakuu lõpetuseksjutluses „Meie pimedus pole pime ja öö on sama valge kui päev (1Tm 6:13–16)“ käsust ja armust inimese kui ühiskonnaliikme igapäevaelus, ning hingevalgusest, mis võib särada ka pimedas öös. „Kui see on sisemine kiirgamine väljapoole, siis vajab see valgusallikas kindlasti ka lisaenergiat, mille saame maailma tõeliselt valguselt. Jumal Jumalast, Valgus valgusest, Tõeline Jumal tõelisest Jumalast.“

 

Inspireerivat lugemist!

 

Tänases numbris:

Jaan Lahe, Urmas Nõmmik, Lühike sissejuhatus ajaloolis-kriitilisse meetodisse

Tõnu Lehtsaar, Usust ja toimetulekust

Liina Kilemit, Uue vaimsuse seminarist Usuteaduse Instituudis

Triin Käpp, Meie pimedus pole pime ja öö on sama valge kui päev (1Tm 6:13–16)

Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2013. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email
English