Arhiiv

Kirik ja inimesed (nr 78/ 7.6.2013)

Foto: Kersin Kask

Foto: Kersin Kask

 

Kirikuaasta teine pool kannab nimetust „kiriku poolaasta“. Suured pühad on möödas, oleme taas argipäevas, kuid nii nagu Jumal sündis argisesse, tavalisse maailma ja tegutseb siin oma Vaimu kaudu keset argist, igapäevast tegelikkust, tuleb ka meil, tema kirikul, elada oma igapäevaste ülesannete ja kohustuste keskel. Vahel kipume me sellest väsima, kuid just neil hetkedel on oluline, et me küsiksime endalt, kust leida jõudu oma tööks kirikus ja kirikuna ning mida tähendab elada ristiinimesena maailmas, ühiskonnas, teiste inimeste keskel.

Meie ühes tänases arvamusloos tuletab õpetaja Mart Salumäe meile meelde lihtsat tõsiasja, et see, mis võib meile anda jõudu raskustes, on usk Jumalasse. See usk on kandnud kirikut ja kristlasi ka siis, kui välised olud on olnud nende vastu, kuna ühiskond oli suletud – sulgenud end Kristuse evangeeliumile. Loo ajendiks on luterliku kiriku vanima vaimuliku praost emeeritus Esra Rahula lahkumine. Matusetalitus toimub homme kell 13 Rapla kirikus.

Avatusest ja suletusest ning evangeeliumi elumuutvast väest kõneleb meie tänase teisegi arvamusloo autor, adventkiriku pastor Ergo Naab, kes avaldab lootust, et Jumala evangeelium tungib läbi ka suurimast ühiskondlikust suletusest. „Sõnum Jumala riigist muudab ühiskonna põhiväärtusi ja selle ülekohtused struktuurid ei leia enam pinnast toitumiseks,“ ütleb Naab.

Kuid oluline on, et me toetaksime kristlastena ka teineteisest. Meie tänase jutluse autor Hedi Vilumaa ütleb: „Apostel Paulus kirjutab palju ühe inimese eeskujust teistele: Jeesuse Kristuse eeskuju, Pauluse enda eeskuju, evangeeliumi kuulutajate eeskuju. Neid on vaja järgida, tähele panna, sest need teevad tugevaks, kinnitavad veendumust. Me kõik otsime ja ägame siin maailmas – nagu Paulus kirjutab – ja ootame oma lapseõiguse täitumist ja ihu lunastust. Seda tehes toetame üksteist – mina sind ja sina mind: olgu sõnade, tegude või eestpalvetega“.

Ent kristlaseks olemine ei ole midagi staatilist. Me pole ka kristlane veel „tipul ja valmis“. Et kristlaseks olemine on pidev muutumine ja liikumine järjest suurema osaduse poole Lunastajaga, tema Vaimu järjest sügavam seesmine omaks võtmine, sellest kõneleb tänase artikli „Eestimaa ristiusustamine – vabatahtlik ning sunniviisiline“ autor, Tartu õigeusu preester isa Orenti, kes näeb kristlaseks saamist pikemaajalise protsessina mitte ainult üksikinimese elus, vaid ka meie rahva ajaloos. Eestimaa ristiusustamise käsitlusele järgnevad tulevastes numbrites ristisõdade ja Maarjamaaga seotud tekstid.

Seega – kristlastena oleme me kõik teel. Oluline on vaid, et me teame, kuhu meie tee viib ja et me ka üksteist sel teel toetaksime, oleksime teineteisele vennaks, õeks ja sõbraks. Ja et me ei unustaks, et me käime seda teed mitte ainult üheskoos, vaid ka ühes Kristuse enesega, kes on meie Issand, Sõber ja Vend.

 

Tänases numbris:

Orenti Mägi, Eesti ristiusustamine – vabatahtlik ning sunniviisiline.

Ergo Naab, Julge algus on pool võitu.

Mart Salumäe, Praost Esra Rahula mälestusele mõeldes.

Hedi Vilumaa, Jumala läbi oleme üksteise osad (Rm 8:18–24).

Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2012. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

 

Print Friendly, PDF & Email
English