Arhiiv

Eksistents, Piibel ja teoloogia (nr 73/ 3.5.2013)

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Foto: Kerstin Kask

Paari päeva pärast tähistatakse kahe sajandi möödumist ühe suurmehe sünnist – selle suurmehe nimi on Søren Kierkegaard. Tema tähendust uusaja mõtteloole, sealhulgas teoloogiale, on raske ülehinnata. Temast on mõjutatud sellised 20. sajandi evangeelse teoloogia suurkujud nagu Karl Barth ja Rudolf Bultmann või ka Elmar Salumaa, kuid eeskätt seisneb tema tähendus uue vaateviisi esitamises maailma, inimese ja Jumala kohta. Seda vaateviisi võib nimetada „eksistentsiaalseks“, sest selle lähepunktiks on inimese olemine kui eksistents. Eksistents ei ole pelgalt olemasolemine. Inimene „ei ole olemas“ nagu elutud asjad, vaid ta eksisteerib – ta on teadlik endast kui indiviidist, oma piiridest ja piiratusest, võimalusest ennast leida ja ohust end kaotada. Inimese olemisviis ehk eksistents kätkeb endas ka teadmist elu paradoksaalsusest, vajadusest teha pidevalt valikuid ja nende valikute eest ka vastutada.

Kierkegaardist mõjutatud eksistentsiaalne teoloogia rõhutab, et tõelise, autentse eksistentsi saab anda inimesele vaid Jumal, kes on end ilmutanud üks kord ja ainulaadsel viisil Jeesuses Kristuses. Nad näevad selles nii kogu ristiusu kui ka Piibli põhisõnumit.

Tänases Kirik & Teoloogia numbris on samuti juttu Piiblist. Professor Rein Veidemann analüüsib Piibli mõju eesti kirjandusele ja kuigi artiklis vaadeldakse Piibli tähendust kultuuriloolisest aspektist, ei jäta artikkel kahtlustki selles, et Piibel on puudutanud paljusid meie loovisiksusi mitte ainult kirjandusliku inspiratsiooni allikana, vaid ka sügavuti – eksistentsiaalselt. Neist mitmedki on püüdnud heita Piibli abiga pilku inimeksistentsi mõistatusse ja otsinud just Piibli kaudu vastust küsimusele, mida tähendab olla inimene ja eksisteerida tõeliselt, autentselt. Sellistest otsingutest annab tunnistus näiteks artikliski nimetatud Tammsaare looming.

Aga mitte ainult Piibel ei aita meil leida teed autentse eksistentsi juurde – seda teevad ka palve ja teoloogia. Kohtudes palves Jumalaga on inimesel võimalik kogeda autentset eksistentsi juba siin ja praegu – umbes nii võiks võtta kokku tänases numbris ilmunud Järva-Jaani koguduse õpetaja Katrin-Helena Melderi jutluse, mis on pühendatud palve teemale. On ju eeloleval pühapäev ülestõusmisaja 6. pühapäev ehk palvepühapäev. Piibli lugemise, kuulamise ja palvetamise juurde kuulub teoloogia – mõtlev, mõista püüdev refleksioon ristiusu eksistentsiaalse sõnumi üle. Tänases numbris võib lugeda ka ajaloolase, literaadi ja Aargau Reformeeritud Maakiriku liikme Kaspar Näfi arvamuslugu teoloogilise hariduse olulisusest ning sellest, milliseid võimalusi pakub teoloogiline haridus ning haritus maailma ja inimeksistentsi mõtestamiseks.

 

Tänases numbris:

Rein Veidemann,  Piibli tähenduslikkusest eesti kirjanduses.

Kaspar Näf, Milleks õppida teoloogiat?

Katrin-Helena Melder, Palve on võti Jumala südamesse (Mt 6:7-13).

Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2012. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email
English