Uudised ja oikumeenia

„Kutse asjalikkusele“ – Leuenbergi konkordia 40

Leuenbergi konkordia 40-aastase sünnipäeva puhul rõhutab Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas (EKOE) nõukogu konkordia kutset keskenduda olemuslikule. Viinis toimunud koosoleku raames tunnustab nõukogu Leuenbergi konkordiat EKOE alusdokumendina ning meenutab selle püsivat tähendust kirikutevahelistele suhetele Euroopas. „Leuenbergi konkordia kutsub kirikuid olema asjalik,“ üteldakse nõukogu avalduses. Evangeelium on kirikute kõigi väidete kese, nende olemasolu ja ühtsuse alus.

Konkordia kutsub ühtlasi lepitusele ja oikumeenia edasiarendamisele. Vastastikuste õpetuse hukkamõistmiste läbikatsumine selles osas, kas need kõneluspartneri tänast õpetust üldse veel tabavad ja jätkuvalt kirikuid lahutavad, on osutunud konfessioonidevahelistes kõnelustes viljakaks. Leuenbergi kirikuosaduse mudel „ühtsus lepitatud erinevuses“ on 1973. a-st alates leidnud rakendamist ka teistes konfessionaalsetes ja geograafilistes kontekstides ning on teemaks veebruaris 2013 alanud kõnelustel paavstliku ühtsusnõukoguga.

Viimaks kutsub Leuenbergi konkordia maailmas vastutustundlikult teenima. Astudes välja „maise õigluse ja rahu eest“, mille fikseerib konkordia artikkel 11, on EKOE kirikute jaoks kasvaval määral tegemist sellega, et koordineerida oma sotsiaaleetilist tegevust ning teha Euroopas kuuldavaks evangeelsete kirikute häält. Iseäranis kriisiaegadel vajavad Euroopa vaimsed, kultuurilised ja sotsiaalsed alused esiplaanile seadmist.

Neljakümne aasta eest, 16. märtsil 1973, võeti Baseli lähedal Leuenbergis asuvas konverentsikeskuses vastu „Euroopa reformatoorsete kirikute konkordia“ (Leuenbergi konkordia). Enam kui sada luterlikku, reformeeritud, uniooni- ja reformatsioonieelset kirikut, mis on sest saadik konkordia allkirjastanud, kuulutasid sellega välja kantsli- ja armulauaosaduse ning kohustuvad olema tunnistamise ja teenimise osaduses. Tänaseks paljudesse keeltesse tõlgitud konkordia ilmus juubeli puhul kolmkeelses (saksa, inglise, prantsuse) uusväljaandes kirjastuses Evangelische Verlagsanstalt Leipzig. Informatsioon sünnipäevaga seotud ürituste ja publikatsioonide kohta on leitav koduelehel www.leuenberg.eu.

Allikas: EKOE pressiteade, 27.2.2013

 

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik kuulub EKOE-sse alates 1975. a-st. Aastani 2003 oli nimekujuks Leuenbergi kirikuosadus, milles sisaldus viide osaduskonna erakordse tähendusega alusdokumendile, Leuenbergi konkordiale.

Konkordia abil sai alguse Euroopa evangeelsete kirikute osaduskond, mis 40 aasta jooksul on kasvanud nii liikmete, vormi kui sisu poolest. Nüüdseks on see kujunenud tähtsaimaks evangeelsete kirikute osaduskonnaks Euroopas, kuhu kuulub 105 kirikut ligikaudu 50 miljoni liikmega.

Eesti luterliku kiriku aktiivsem osalus EKOE elus algas okupatsiooni lõppedes. See on toimunud nii koguduse, praostkonna kui üldkiriku tasandil, mitmel moel ja paljude inimeste vahendusel. EELK on võtnud oluliselt osa EKOE kujundamisest ja edasiarendamisest. Ajalooline roll on peapiiskop Jaan Kiivitil, kes osales kirikuosaduse juhtimises 1994. aastast kuni surmani (2005). Alates 2006. aastast on EKOE juhtimises (nõukogus) osalenud õp Thomas-Andreas Põder.

Eestist kuulub kirikuosadusse lisaks luterlikule kirikule ka metodisti kirik.

Allikas: Eesti Kirik, 13.3.2013

 

Avaldus Leuenbergi konkordia 40 aasta juubeliks.

Leuenbergi konkordia.

 

Print Friendly, PDF & Email
English