Uudised ja oikumeenia

Kas katoliku kirik mõistab ka täna Lutheri hukka?

Katoliku kiriku piiskop Soomes Teemu Sippo pidas esmaspäeval Helsingi ülikoolis loengu teemal „Kas katoliku kirik mõistab ka  täna Lutheri hukka?“ Sippo arvates peab katoliku kirik Lutherit osaliselt vastutavaks 16. sajandi kirikulõhe eest. „Kindlasti oli osaliselt süüdi ka kirik tervikuna, võib-olla isegi suuremas osas. Selliste vastastikuste süüdistustega ei pääse me aga sellest lõhenemise olukorrast välja,“ ütles Sippo ja tuletas meelde evangeeliumi kuulutamise ülesannet.

Sippo hinnangul ei tunne katoliku kirik vajadust Lutherit uuesti hukka mõista, aga ka tänasel päeval on kiriku ülesandeks hoida evangeeliumi sõnum ja sellele toetuv kiriku usk puhtana. Sippo viitas paavst Leo X bullale Exurge Domine 1520. aastast, milles Lutherit ähvardatakse ekskommunikatsiooniga, kui ta ei tagane oma õpetusest. Bullas nimetatakse 41 ekslikku seisukohta, mis on kogutud kokku Lutheri kirjutistest. Lõpuks heideti Luther 1521. aastal kirikuosadusest välja.

„Ma ei usu, et kirik tahaks või isegi saaks Lutherit kirikuvande alt vabastada. Kirikuvanne või ekskommunikatsioon on jõus ainult selles elus ja see ei kehti taevas. Kirikuvande tühistamisel oleks siis ainult sümboolne tähendus. See tähendaks ka tunnistamist, et Lutheril oli iseenesest õigus ja et ta arvati kiriku osadusest välja valedel põhjustel. Tänasel päeval Lutherit ehk ekskommunikatsiooniga ei ähvardataks, vaid üritataks tüliküsimusi viimase hetkeni läbirääkimiste teel lahendada.

Ajad on teistsugused. Kui minult küsitakse, kas kirik mõistab ikka veel Lutheri hukka, siis ma ei pea mõistlikuks mineviku konfliktide ja sündmuste juurde jäämist ning nende uurimist, vaid ma suunan pilgu tänasesse päeva ja tulevikku. Siis kõlab küsimus: kas katoliku kirik mõistab Lutheri pärandi ja praeguse luterliku kiriku hukka? Sellisel juhul oleks vastus kindel „ei“.“

Sippo sõnul austab katoliku kirik väga selgelt ja avalikult luterlikku kirikut. „Ta väärtustab tõsiasja, et kirik oma luterlikul kujul ja eraldi katoliku kirikust on säilitanud aastasadu Jumala sõna ja sellele vastava usu Kristusesse ning pidanud sel viisil kristlikku usku Põhjamaades elavana. Siiski tähendab see ka seda, et tunnustamata kogu kiriku usku, tundmata kõiki sakramente ja kuulumata  kiriku nähtavasse ühtsusesse, on luterlik kirik ja selle liikmed vaid puudulikul viisil osa ühest pühast katoolsest ja apostlikust kirikust. Katoliku kirik ei pea aga luterliku kiriku liikmeid sellepärast isiklikult vastutavaks, ei mõista neid hukka ega arva neid ka ühest pühast katoolsest ja apostlikust kirikust välja. Nad kuuluvad sinna, ehkki mitte täielikult. Selline on hetkeolukord ja see on kurb olukord, mille tõttu kannatame nii meie kui ka luterlased.  Me peame seisma selle eest, et tulla sellest patiseisust välja.“

Helsingi ülikooli usuteaduskonna loengusarja „Paavst ja Luther“ raames pidas loengu ka emeriitpiiskop Eero Tuovinen. Sari on pühendatud paavst Benedictus XVI raamatu „Jeesuse viimased päevad“ ilmumisele soome keeles.

 

Allikas: www.kotimaa24.fi

Print Friendly, PDF & Email

Viimati lisatud

c s-v põder
Karl Barthi kiriklik dogmaatika
Christine Svinth-Værge Põder
Foto: Tanel Valdna, ERR
Luterlik ristiteoloogia ja kiriku kuulutusülesanne tänapäeva Eestis
Meelis Süld
Allan Kährik
Ootamisest ja pilve sees tulijale silma vaatamisest (Lk 21:25–36)
Allan Kährik
Jõulupöördumine
Euroopa kirikute rändekomisjon, Euroopa Kirikute Konverents
English