Uudised ja oikumeenia

Marju Lepajõe 50

 

28. oktoobril tähistas oma 50. sünnipäeva Marju Lepajõe.

Lepajõe sündis 1962. a ning õppis Tartu ülikoolis eesti fioloogiat ja selle kõrvalt ladina ning vanakreeka keelt. 1985. a lõpetas ta filoloogiateaduskonna eesti filoloogia eriala ning töötas aastatel 1985–1988 Tartu ülikooli raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas vanemraamatukoguhoidjana. 1988–1991 jätkas ta õpinguid Peterburi (tollal Leningradi) ülikooli klassikalise filoloogia aspirantuuris professor Aleksander Zaitsevi juhendamisel. Tema uurimisteemaks olid hilisantiikaja fiktiivsed ajalookroonikad. Aastatel 1992–1993 töötas Lepajõe Tartu ülikooli taasavatud klassikalise filoloogia õppetooli assistendina ning aastatel 1993–1998 usuteaduskonna ladina ja kreeka keele lektorina. 1996. a kaitses Lepajõe Tartu ülikoolis oma Peterburis kirjutatud kandidaadiväitekirja „Fiktiivne element Dares Phrygiuse Trooja-kroonikas ja selle sidemed kaasaja historiograafiaga“ ja temast sai esimene klassikalise filoloogia magister pärast Teist maailmasõda. Alates 1998. a-st on ta Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo teadur. Aastatel 1998–2001 oli Lepajõe usuteaduskonna ajaloolise usuteaduse ja ladina keele õppetooli hoidja. Ta on olnud külalisteadur Fribourg’i, Göttingeni, Freiburgi ja Londoni ülikoolides. Lepajõe on koostanud „Kreeka-eesti Uue Testamendi õppesõnastiku“ (1. trükk 2000, 3., parandatud trükk 2011), avaldanud esseistikat, mis on ilmunud raamatus „Roomlaste taltsutamine“ (Tartu: Ilmamaa, 2011) ning tõlkinud heebrea, kreeka, ladina, saksa ja inglise keelest. Eriliselt tuleb tõsta esile tema Platoni ja Plotinose teoste tõlkeid.

Lepajõe on uurinud vana-kreeka ja vana-rooma ning varakristlikku kirjandust, platonistlikku ja uusplatonistlikku filosoofiat ning varakristliku munkluse teoloogiat. Lepajõed iseloomustab tohutult lai ja sügav eruditsioon, pühendumus oma erialale, nõudlikkus enese suhtes ning erakordne abivalmidus ja vastutulelikkus teiste suhtes. Tema tähtsus Eesti teoloogiale ja kirikule seisneb nii tema uurimistöös kui ka selles, et ta on olnud õpetajaks paljudele Eesti teoloogidele ja kirikuõpetajatele. Ajakirja Kirik & Teoloogia toimetuskolleegium soovib Marju Lepajõele palju õnne sünnipäevaks.

 

Marju Lepajõe, Tüdimusest ehk akeediast varases munkluses (K&T nr 39/ 7.9.2012). Jaan Lahe, Kristus kui antiikreligioon. Marju Lepajõe raamat (K&T nr 14/ 16.3.2012).

Vt ka Vaim genereerib sarmikaid üllatusi. Juune Holvanduse intervjuu Marju Lepajõega (Eesti Kirik, 24.10.2012), Antiikkultuuri ja kristlust ei pea vastandama. Jaan Lahe intervjuu Marju Lepajõega (Sirp, 30. 03.2012), Juune Holvandus, Võib endale lubada originaaltekste Phrygiusest Lutherini (Eesti Kirik, 02.11.2011).

Print Friendly, PDF & Email
English