Arhiiv

Surm ja igavene elu (nr 27/ 15.6.2012)

Foto: Thomas-Andreas Põder

 

Kes siis veel peaks söandama tunnistada oma surelikkust kui mitte kristlane? Mis siis veel peaks avama meie silmad surma, lõplikkuse ja patu ning nende seoste nägemisele kui mitte kristlik kuulutus? Kirikus tegeletakse väga erilisel määral surmaga, iga nädal ja iga päev, sest evangeelium avab surma olemuse. Surm on osa meie maisest ja patusest elust, aga ta ei tähenda lõppu. Surma saab näha ja tunda iga päev ja igal pool, kui ainult mitte silmi sulgeda. Aga kui juba silmad on evangeeliumi valguses avatud, siis näeme ka, kui kohutavalt väeti on surm. Sest igavene elu on rohkem, palju rohkem, on elu Jumalaga.

Surm tekitab meis inimestena palju küsimusi ja suviste surnuaiapühade lävel (vt toimumisaegu) tahame aidata lugejaid mõelda. Seepärast tavapärasest rohkem kirjutisi tänases Kirik & Teoloogia numbris. Folklorist Marju Kõivupuu tuletab artiklis surnuaiapühast meelde, kui palju on arusaamad matmisest ja mäletamisest ning mälestamisest aja jooksul muutunud, rääkimata siis erinevustest eri kultuuriruumides. Religiooniõpetajate Liidu esinaine Heli Künnapas küsib arvamusloos, kuhu lähevad mittekristlaste surnud, ja tõdeb, et surmaga silmitsi seistes on kristlased ja mittekristlased võrdsed. Surmaga kohtumise võrdsusest kirjutab ka koolikaplan Katrin Keso-Vares, kui lähtudes Iiobi raamatust valmistab ette teed surmast igavesse ellu. Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Johann-Christian Põder mõtiskleb Jumalast elu piiril, siis kui kohtume surmaga, aga ju juba ka ülestõusmisega. Ja lõpuks on suur rõõm lugejatele edastada teeneka vanatestamentlase Otto Kaiseri jutlus, milles lühidalt ja lihtsalt võetakse kokku kristlase ausus, ausus omaenda patususe suhtes, surma suhtes, ja sellest tulenev vabadus.

Tahame Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumiga tänases 27. numbris, kui täitub pool aastat meie ajakirja ilmumist, jälle kord kutsuda lugejaid üles aega maha võtma ja mõtlema: surmale ja omastele, kaduvusele ja meile endile. Oleme veendunud, et surma juurest viib tee ellu. Igavesse ellu.

 

Tänases numbris:

Marju Kõivupuu, Surnuaiapüha.

Heli Künnapas, Kuhu lähevad mittekristlaste surnud?

Katrin Keso-Vares, Surm ja igavene elu (Ii 14:1-6).

Otto Kaiser, Tunnistame surelikkust – käime valguses (1Jh 1:5-10).

Johann-Christian Põder, Jumal elu piiril, surmas – ja ülestõusmises!

Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

 

Print Friendly, PDF & Email
English