Arhiiv

Kristlaste teed (nr 28/ 22.6.2012)

Foto: Thomas-Andreas Põder

 

Käänulised on kristlaste teed, käänulised on kristlikud teed. Ristiinimeste rajad peavad põiklema ajaloo takistuste vahel. Igal kristlasel on veel oma tee, mida ta käib ja mis ristudes teise teedega jookseb nendega mõnikord koos, siis jälle teisale, mõnikord lausa vastupidisesse suunda. On kristlikke peateid ja kiirteid, on väikesi kaduvaid ja nurgelisi radu. Mõni leiab lunastuse kiiresti ja otse, mõni aegamisi ja käänuliselt. Raske öelda, kas mõni neist radadest on väärikam kui teine, aga kindel on, et igaüks peab oma rada teadlikult kõndima ja seda tundma õppima. Parim on, kui suudame ka teisi teid tundma õppida ja mõista.

Tänane Kirik&Teoloogia number on pilgeni täis kristlaste radu. Põhjalikus artiklis religioonivastase võitluse olemusest ja keerdkäikudest Nõukogude Eestis annab Tartu Ülikooli kirikuloo teadur Atko Remmel meile mõista, et ateistliku ja religioonivastase töö iseloom oli keerulisem, kui võiks esmapilgul arvata. Siin mängis olulist rolli juhus, kohatine süsteemitus, aga ka hirm KGB ees. Võib ette kujutada, kui käänulised olid kiriku rajad siis.

Sõna otseses mõttes teid puudutab oma arvamusloos  diplomaat ja EELK Lääne praostkonna vikaarõpetaja Kristel Engman, sest ta arutleb palverännakute üle ajastuülese fenomenina. „Kristlastena teame, et ränduri jaoks on teelolemine ainuke tõeline kodu,“ kirjutab autor.

Erinevaid teid, mida katkestavad ületamatud kuristikud ning veelahkmed ning mis vajavad oskuslikku sillaehituse kunsti, eeldab oma jutluses ka Paide Püha Risti koguduse õpetaja Algur Kaerma. Ta võtab teemaks leppimise ränga panuse ja ürgsegadiku imepärase ületamise. Sillaehitajaks Kristus, kes muu.

Soovitame tähele panna ka uudist Priit Rohtmetsa doktoritöö kaitsmisest, sest tema uurimistöös on käsitletud eesti luterluse käänulisi ja hargnevaid radu väga põhjalikult. Peagi saab Rohtmetsa artiklit lugeda ka meie ajakirjas.

Head lugejad, kindlat meelt ja lahtist silma oma teel soovib teile Kirik&Teoloogia toimetus.

 

Tänases numbris:

Atko Remmel, Religioonivastane võitlus Nõukogude Eestis.

Kristel Engman, Palverännak kui ajastuülene fenomen.

Algur Kaerma, Leppimise ränk panus (2Kr 5:19–21).

Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

Print Friendly, PDF & Email
English