Arhiiv

Kelleks tahab Jumal meid teha? (nr 23/ 18.5.2012)

Foto: Urmas Nõmmik

 

Kelleks tahab Jumal meid teha? Et sellele küsimusele vastata, oleks vaja esmalt mõista, kes me oleme. Meid on palju, me oleme jagunenud rahvasteks, räägime eri keeli, oleme vabad või kurdame tihti vabaduse puudumise üle. Elame võlvitud maailmas, millesse kusagilt ometi paistab päike. Saame sellest aru, mõistame ehk ka, et oleme Jumala loodud inimesed tema loodud maailmas. Kui loodud, siis mõistame tegelikke valikuid ja vabadust. Näiteks on meil vabadus ja võimalus minna armulauale, jagada kõikide eri keelt rääkivate inimestega Kristuse osadust. Kui teeme nii, mõistame armu, kasvamist ja uuekssaamist.

Nii ongi Kirik & Teoloogia uue numbri keskmes rahvad ja keeled, vabadus ja valikud, armulaud, arm ja uuekssaamine.

Möödunud nädalal rõhutas EELK Valga praost ja Elva koguduse õpetaja Vallo Ehasalu, et vaimulik amet on evangeelses-luterlikus käsituses esmajoones Jumala Sõna sulase amet, seda nii kuulutades kui sakramente talitades. Sel nädalal on hea meel tuua lugejani Ehasalu jutlus. Mitte kõige lihtsamate kilda kuuluva kirjakoha 1Ms 10–11 sõnumi võtab ta kokku nii: „Vana Testament näitab meile, kes me oleme. Uus Testament näitab meile, kelleks Jumal tahab meid teha, ongi juba teinud – oma Pojas.“

Tartu Ülikooli Raamatukogu vanemteadur Meelis Friedenthal lähtub tänases arvamusloos sellest, et üks kristluse keskseid mõisteid on vabadus, ning mõtiskleb vabaduse ja vabaduse puudumise, sisemise ja välimise vabaduse dialektika üle. Ilmselt liigagi tihti unustame valikud, millised meile igal hetkel potentsiaalselt osaks saavad. Seda on näidanud meile Augustinus, aga seda võib näha ka diskussioonis ACTA üle.

Kirik & Teoloogia tänases numbris jätkab teoloog Alar Laats sakramenditeoloogia teemal. Loengupõhise artikli teises osas on tähelepanu keskendunud armulauale, luterliku armulauakontseptsiooni väljakujunemise eelloole ning eelkõige 16.-17. sajandi luterliku barokkteoloogia arusaamale armulauast.

Juhtkirja jäägu lõpetama veelkordne pilk kiriku võlvidele, mille all on nii paljud eri keeli rääkivad inimesed saanud uueks ning mõtisklenud armulaua ja usu suhte üle. Viimast ehk eriti Augsburgi katedraali võlvide all…

Head lugemist!

 

Tänases numbris:

Alar Laats, Sissejuhatus sakramenditeoloogiasse ja armulaud, 2. osa.

Meelis Friedenthal, Vabadusest ja valikutest.

Vallo Ehasalu, Rahvad ja keeled (1Ms 10:1-11:9).

Urmas Nõmmik, Hulk inimesepilti erinevates religioonides käsitlevaid artikleid uues FARG-i kogumikus.

Lisaks veel täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

Print Friendly, PDF & Email

Viimati lisatud

c s-v põder
Karl Barthi kiriklik dogmaatika
Christine Svinth-Værge Põder
Foto: Tanel Valdna, ERR
Luterlik ristiteoloogia ja kiriku kuulutusülesanne tänapäeva Eestis
Meelis Süld
Allan Kährik
Ootamisest ja pilve sees tulijale silma vaatamisest (Lk 21:25–36)
Allan Kährik
Jõulupöördumine
Euroopa kirikute rändekomisjon, Euroopa Kirikute Konverents
English