Arhiiv

Kevadisi üksolemisi (nr 20/ 27.4.2012)

Foto: Evelyn Nõmmik

 

EELK Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk seab tänases jutluses uue Kirik & Teoloogia väljaande teema: see on üksolemine. Ta kirjutab: „See üksolemine, millest Jeesus ülempreesterlikus palves nii põhjalikult räägib, on aga üleloomulik. Täpselt samuti, nagu on seda kristlikku ühtsust sünnitav armastuski,“ ja jätkab: „Ja ärgem unustagem, et alles ristiinimeste ennastohverdavat armastust ja omavahelist kristlikku ühtsust nähes hakkab lõpuks ka jumalatu maailm nägema Jumalat.“

Üksolemine on eriliselt päevakorral EELK kaasajas. Seoses arengukava muudatustega ja rakendusplaani vastuvõtmisega on tõdetud, et senine arengukava ei ole toiminud nii, nagu plaaniti, või ei ole ta kirikuliikmete meeltesse veel jõudnudki. EELK ja tema liikmed vajavad kindlasti rohkem tegutsemist selle nimel, et üksolemine saaks rohkem nähtavaks. Arvamuste paljusus sealjuures ei takista seda, vaid soodustab seda, sest erinevad arvamused tähendavad diskussiooni. Ja diskussioon tähendab oma eesmärkide selgeksmõtlemist. See on üksolemiseks tarvilik.

Kristliku üksolemise üle, Lunastaja ja lunastatute erilise seose üle mõtisklemisest ei pääse muidugi ka kristlik kirjandus. Täna ja homme peetakse Tartus lisaks meie ajakirjas eelmisel nädalal teadvustatud teaduse ja religiooni rahvusvahelisele konverentsile ka orientalistikapäevi. Selle raames leiab aset konverents „Ida mõttelugu eesti keeles: tõlked ja tõlgendused“. On hea meel tõdeda, et vaatamata Eesti rahva ja kultuuri väiksusele on meil tähelepanuväärne tõlkekultuur ning vanade tekstidega tegelemise traditsioon. Oleme seega küpsed teadvustama endale, et piibliraamatute kõrval eksisteeris omal ajal suur hulk kirjandust, mida on säilinud vähe ning mida tuntakse kahjuks palju vähem kui Piiblit. Ent ometi on selline kirjandus Piibli mõistmiseks hädavajalik. Jaan Lahe annab meile värskes artikli tänuväärse ülevaate Saalomoni oodide mõttemaailmast. Olgu lisatud, et oodid on eesti keelde tõlgitud (Amar Annus, 2006) ja et neid on juba uurinud kolm tuntud Eesti religiooniloolast ja teoloogi: Uku Masing, Arthur Võõbus, Kaide Rätsep.

Üle pika aja on meil suur hea meel avaldada ka raamatuarvustus. Toomas Paul avaldab oma mõtteid raamatu „Surmakultuuri arhitektid“ kohta. Eks üksolemise küsimus vaata vastu siitki.

 

Head kevadist lugemist!

 

Tänases numbris:

 

Jaan Lahe, Saalomoni oodide mõttemaailmast.

Kerstin Kask, Kadri Lääs, Vajame visiooni, mis vaimustaks

Mihkel Kukk, Üksolemise õnnistus – jutlus (Jh 17:18–23).

Toomas Paul, Paabeli torni püstitamine.

Lisaks täiendused rubriiki “Uudised ja oikumeenia”.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

 

Print Friendly, PDF & Email
English