Arhiiv

Kahanev ja kasvav kirik (nr 12/ 2.3.2012)

 

Foto: Urmas Nõmmik

 

Küllap on paljusid kiriku liikmeid vaevanud küsimus, kas elame kirikute paisumise või kahanemise ajastul. Võib-olla tabab aeg-ajalt ka küsimus, mis kirikust üldse saab, sest eriti vanas maailmas tundub ta alla jäävat siinpoolsetele asjadele. Ent „sinepiivakese mõõtudesse tagasitõmbumine võib kirikule olla ka suureks väljakutseks, et taasavastada Jumala töö ja kasvatav arm,“ kirjutab tänases jutluses Jeesuse sinepiseemne võrdpildi najal Tiina Janno. Järeldada võib, nagu läbi aegade ikka ja alati on tunnistatud, et kirik peab ennast üha uuesti ja uuesti defineerima. Kui Euroopas oli kirik eile võimsam ja täna nõrgem, siis ei pea kiriku liikmed muretsema. Nad peavad vaid oma ülesande uuesti sõnastama, vahest isegi igal hommikul uuesti sõnastama.

Nii uurivad tänases Kirik & Teoloogia väljaandes kiriku olemust ja saatust ka Meelis-Lauri Erikson ja Jaan Lahe. „Miks on kirik?“ küsib esimene ning „Kas kirik on püha?“ küsib teine. Jumala Sõna ühendab kristlasi kõikjal, olgu koos kaks või kakssada tuhat. Erinevad kirikud kristlaste maiste ühendustena seisavad silmitsi igapäevamuredega, milliseid tuleb lahendada ühiselt. Mõnikord on siis raske ehk otsustada, kust jookseb piir asjade vahel, mida kristlased ühelt poolt muuta ei saa ja mida teiselt poolt saaks kindlasti teha paremini.

Kindlasti saame mõtelda paremini läbi seda, mida tähendavad kirikus aastasadu kasutatud liturgilised vormelid. Mare Palgi tänases artiklis „Missa ordinaariumi vormelite taustast ja tähendusest“ pakub lugejatele võimalust sellist mõtiskelu alustada või paljudele loodetavasti ka senist mõtlemist jätkata.

Veel on meil võimalus paremini läbi mõelda see, mida ja kuidas Eesti usuteaduskondades õpetatakse. Alustada tuleb eelarvamuste kõrvaldamisega. Selles aitab meid Tartu Ülikooli usuteaduse programmijuht Thomas-Andreas Põder kirjutises „Rahvusülikooli usuteaduse õppekavadega seotud müütidest“.

Head lugemist!

 

Tänases numbris:

Mare Palgi, Missa ordinaariumi vormelite taustast ja tähendusest.

Meelis-Lauri Erikson, Miks on kirik?

Jaan Lahe, Kas kirik on püha?

Thomas-Andreas Põder, Rahvusülikooli usuteaduse õppekavadega seotud müütidest.

Tiina Janno, Taevariigi kasvamine (Mt 13:31–33).

Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

Print Friendly, PDF & Email
English