Uudised ja oikumeenia

Rektorikandidaadi tegevuskavast

Õp dr Tiit Pädam (foto: eraarhiiv)

EELK Usuteaduse Instituudi (UI) rektori valib ja seab ametisse kirikuvalitsus. Kirikuvalitsus kuulutas hiljuti kiriku ametlikus häälekandjas välja avaliku konkursi. Kandideerijad pidid muu hulgas esitama oma tegevuskava rektori nelja-aastaseks ametiajaks. Kandidaatide isikud ja nägemused, samuti valimiste käik on jäänud seni meie instituudi perele, aga ka meie kiriku liikmeskonnale ja meie ühiskonna laiemale avalikkusele saladuseks. Kiriku ametlikust häälekandjast on vaid teada, et väljakuulutatud rektoriperioodi alguseks rektorit veel valitud ei olnud. Põhjust Eesti Kirik ei teadnud. Eile teatas konsistoorium, et valimine oli toimunud käesoleva nädala alguses.

Järgides printsiipi „parem hilja, kui mitte kunagi“, on veebiajakirjal Kirik & Teoloogia hea meel põhjalikult refereerida õp dr Tiit Pädami tegevuskava. Niisiis, kuidas plaanis Pädam juhtida Usuteaduse Instituuti?

UI põhikiri kui rektori tegevuse alus

Pädam on seisukohal, et instituudi rektori ülesanded ja tegevuskava määrab EELK Konsistooriumi poolt kinnitatud EELK Usuteaduse Instituudi põhikiri (§ 23, kontekstina § 6; põhikiri on leitav instituudi kodulehel rubriigi alt “üldinfo”).

Esimeseks ülesandeks pidas ta instituudi hetkeolukorra tundmaõppimist ning lähtuvalt põhikirjast sellele hinnangu andmist. Ta lootis koostööle inimestega, kes on aastaid kandnud vastutust UI arengu, praktilise töö ja legitiimsuse kujundamisel.

Rektori (1) peamiseks ülesandeks peab Pädam tööd selle nimel, et kogu instituudi reaalne tegevus oleks vastavuses põhikirjas nimetatud eesmärgipäraste rakendustega. Kuid põhikirjas määratletut peab ta pigem miinimumprogrammiks, sest see ei nimeta (2) mitmeid võimalikke tegevusi, mis aitaksid kirikut üles ehitada ning täita tal oma missiooni ühiskonnas.

1. UI põhikirjalised tegevussuunad UI rektori ülesannetest lähtuvalt

1.1. Usuteaduse õpetamise järjepidevus ja profiilid. Pädam peab väga oluliseks usuteaduse õpetamise järjepidevust ning seda, et õppekavadel oleksid profiilid, mis arvestavad nii kiriku vajaduste kui ka reaalsusega, milles EELK tegutseb. Lähtudes usuteadusest, peab Pädam kirikule meie ühiskonnas oluliseks kolme profiili: (1) usuteadus misjoni ja apoloogia pingeväljas, (2) kateheetika ja Jumala Sõna kaasaegne kuulutamine ning õpetamine, (3) usuteadus kogu kiriku diakoonia kontekstis. Selline profileerimine õpetab tema sõnul mõtestama meie kiriku vaimulikku pärandit ja selle tähendust kaasaja inimesele.

1.2. Koostöö teiste kõrgkoolidega, eelkõike Tartu Ülikooli usuteaduskonnaga. Kuna UI ressursid on piiratud, siis on Pädami hinnangul vajalik − ja heas mõttes vältimatu − teha koostööd teiste kõrgkoolidega, mis juba annavad teoloogilist haridust või kavatsevad seda teha. Eelkõige peab Pädam silmas koostöö süvendamist TÜ usuteaduskonnaga ning seda, et TÜ ning UI usuteaduskondade õppekavad saaksid kujundatud ühilduvaks. Millisel viisil koostöö kõige paremini teostuks, selgub läbirääkimiste ja konkreetse töö käigus. Eesmärk peaks olema hariduse taseme ühtlustamine, teisalt ka UI koolituskulude vähendamine.

1.3. Integreerumine Eesti ja Euroopa haridusmaastikku. Pädam tõstab esile UI aastakümneid väldanud head ja konstruktiivset koostööd nii EELK välispartnerite kui ka teiste kõrgkoolide ja organisatsioonidega välismaal. Ta peab oluliseks, et need kontaktid säiliksid ning toetaksid instituudi integreerumist Eesti ja Euroopa haridusmaastikku.

1.4. Olemasolevate usuteaduslike-kiriklike pädevuste ja erinevate suunitluste koondamine ja kaasamine. Üheks eesmärgiks oli Pädamile koondada UI juurde nii akadeemilis-teoloogiliselt kui ka kiriklikult kompetentsete inimeste oskused ja teadmised, selleks et kaasata neid nii kiriklikku haridus- ja koolitustöösse kitsamalt kui ka kirikliku teoloogia arendamisse avaramalt. Kuna EELK-s on väga erineva kvalifikatsiooni ja kirikliku orientatsiooniga inimesi, peab Pädam oluliseks erinevate nägemuste ja kompetentsuste integreerimist kiriklikku koolitustöösse ja teoloogiasse.

2. Tegevusvaldkonnad, mis aitavad lisaks EELK-d üles ehitada ja täita tal oma missiooni ühiskonnas

2.1. EELK haridusstrateegia kujundamine. Pädam märgib, et see ülesanne eeldab pikemaajalist tööd, et kaardistada olemasolevaid ressursse ning vajadusi. Selline strateegiline planeerimine aitab teha teadlikult valikuid, mille ees kirik hariduse vallas seisab. Pädam toob selliste haridusalaste valikute näiteks hariduslike jm. nõudmiste kujundamise, mida esitatakse Eesti Kirikute Nõukogu kaudu kaplanaatidele ja nende vaimulikele, ning nendele nõudmistele vastavate haridusprogrammide väljatöötamise. Siia alla käib ka koolitatavate inimeste kujundamine ja kirikliku kvalifikatsiooni parandamine ilmikute ja vaimulike kaastööliste ühistööna.

2.2. Kirikut toetava teoloogilise mõttetöö koordineerimine, analüüsimine ning teoloogiliselt konstruktiivse kriitiku ülesande täitmine kirikus. Põhikirja kohaselt instituut „edendab teoloogilist uurimistööd ning viib läbi sihtfinantseerimisega teadusuuringuid ja tellimuslikke teadus- ning arendustöid“. Pädam ei eita, et teoloogiline teadustöö võib olla suunatud üldise teaduse ning humanistliku mõtte arendamisele. Kuid ta rõhutab, et instituudi teadustöö eesmärgistatus võib olla teaduse mõttes ehk küll kitsam, kuid samas evangeelse teoloogia eesmärkidele vastavalt hoopis avaram: usuteadusega teenitakse kirikut ja tema missiooni maailmas. Seda väga mahukat ülesannet võiks Pädami hinnangul väljendada ning aidata täita nii luterlike usutunnistuskirjade väljaandmine UI egiidi all kui ka kirikliku õpetuskomisjoni moodustamine UI struktuuris.

2.3. Täiendavate finantsiliste vahendite kaasamine ja kasutamine UI eesmärgiliste ülesannete täitmiseks. Pikemas perspektiivis peaks Pädami nägemuses olema eesmärgiks UI kujundamine EELK haridus-, koolitus- ja konverentsikeskuseks. See eeldab UI juurdeehituse väljaehitamist ning sellega tekkivate ressursside kasutamist kirikliku keskuse edasiarendamisel. Projekt võimaldab Pädami hinnangul radikaalselt suurendada instituudi omafinantseerimist kirikliku hariduse andjana ning avab täiendavad võimalused EELK missiooni teostamiseks ühiskonnas.

Meie toimetuskolleegiumi poolt programmilaadsena refereeritud kirjutise lõpus ütleb Pädam, et ei ole esitanud ammendavat tegevuskava, aga ka mitte suuri tegusid lubavat visiooni. Paljud nimetatud tegevustest on ühel või teisel viisil juba käivitunud − kas teadliku tegevuse või veel teadvustamata sammudena. Olemasolevate võimaluste ja võimalike tegevussuundade reaalseks hindamiseks oleks Pädam õppinud esmalt tundma instituudi viimaste aastate arengut ja tehtud valikuid ning kujundanud seejärel konkreetse tegevuskava.

Kuna õp dr Ove Sanderi poolt peapiiskopile esitatud tegevuskava on rektoriks valitud kandidaadi „rektoriprogramm“, loovutab Kirik & Teoloogia toimetuskolleegium selle tutvustamise võimaluse ajalehele Eesti Kirik. Seal ilmus rektorikonkursi toimumise ajal Ove Sanderi kirjutis Instituudi eesmärgist (EK 25.01.2011). Loodetavasti saab meie kiriklik-ühiskondlik avalikkus nii peagi lugeda ka sellest, millise tegevuskava najal Ove Sander meie kirikukooli rektoriks valiti ning mida ta seal neljaaastase ametiperioodi vältel teha kavatseb.

Print Friendly, PDF & Email
English