Uudised ja oikumeenia

In memoriam Jaan Unt

12. jaanuaril lahkus ajast igavikku klassikaline filoloog, tõlkija ja kirjan- dusteadlane Jaan Unt. Ta oli orientalist Linnart Mälli kõrval üks neid väheseid, kelle teadus- ja tõlketöö kaudu oli vaimsete huvidega eestlasel võimalik osa saada maailmakultuuri baastekstidest. Ta on tõlkinud ja kommenteerinud Platoni, Aristotelese, Epiktetose ja Marcus Aureliuse tekste ning õpetanud Tartu ülikoolis maailma- ja antiikkirjanduse kursusi.

Jaan Undi eriline tähendus eesti teoloogiale ja kirikule seisneb selles, et ta on olnud aastaid kreeka keele õpetajaks Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ja EELK Usuteaduse Instituudis ning koostanud Uue Testamendi kreeka keele õpiku algajaile, mille järgi on õpitud mõlemas kooli usuteaduskondades. Ta on õpetanud ka ladina keelt ning kreeka ja ladina patristikat. Paljud eesti teoloogid ja kirikuõpetajad, sealhulgas ajakirja Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liikmed on olnud tema otsesed õpilased.

Jaan Unt sündis 7. novembril 1947. a Tartus. Ta õppis aastatel 1966–68 Tartu ülikoolis eesti filoloogiat ning seejärel, pärast sõjaväeteenistust nõukogude armees ja tööd Mustla keskkooli eesti keele õpetajana, aastatel 1971–76 klassikalist filoloogiat Leningradi ülikoolis. Viimase lõpetamisest kuni 2008. a-ni oli Jaan Unt Tartu ülikooli maailmakirjanduse õppejõud. 2001. a andis president Lennart Meri talle tänutäheks kreeka kultuuri vahendamise eest Pythease medali.

Jaan Unt oli klassikaline filoloog selle sõna kõige avaramas mõttes – mees, kelle jaoks keel, kirjandus, filosoofia ja religioon moodustasid ühtse kultuuriterviku. Oma universalistliku haarde poolest võiks teda klassikalistest filoloogidest võrrelda vahest selliste rahvusvaheliste tippudega nagu seda on Eduard Norden, Walter Burkert, Arthur Darby Nock või Eric Robertson Dodds. Jaan Unt suutis anda endast väga palju, kuid ta oleks suutnud veelgi rohkem, kui ta oleks saanud töötada normaalsetes Euroopa ülikooli tingimustes – ENSV Tartu Riiklikus Ülikoolis need paraku puudusid ja ka riik ei pidanud vajalikuks enamat kui vaid seda, et nõukogude üliõpilased „omaksid ülevaadet orjandusliku ühiskonna kirjandusest“. Kuid ega palju parem ole ka praegune olukord. Euroopa Liidus on antiikkultuur ja selle uuringud kuulutatud prioriteetseks uurimisvaldkonnaks, sest antiikkultuuris nähakse Euroopa identiteedi üht alust. Paraku ei ole nad seda aga Eesti Vabariigis, sest klassikaline (nagu ka semi) filoloogia ei kuulu „rahvusteaduste“ hulka.

Ajakirja Kirik & Teoloogia toimetuskolleegium langetab leinas pea suure inimese Jaan Undi ees, kes suutis järgida oma kutsumust kõigi olude kiuste, kutsumust olla maailmakultuuri vahendaja ja jääda kuni lõpuni iseendaks. Oleme veendunud, et ka tänapäeva Eesti ühiskonnal ei ole teist valikut, kui järgida kord Linnart Mälli poolt sõnastatud üleskutset: „OLGEM EESTLASED, OLGEM KA EUROOPLASED, KUID SAAGEM MAAILMAKODANIKEKS!“

Print Friendly, PDF & Email

Viimati lisatud

c s-v põder
Karl Barthi kiriklik dogmaatika
Christine Svinth-Værge Põder
Foto: Tanel Valdna, ERR
Luterlik ristiteoloogia ja kiriku kuulutusülesanne tänapäeva Eestis
Meelis Süld
Allan Kährik
Ootamisest ja pilve sees tulijale silma vaatamisest (Lk 21:25–36)
Allan Kährik
Jõulupöördumine
Euroopa kirikute rändekomisjon, Euroopa Kirikute Konverents
English