Uudised ja oikumeenia

Eesti rikkalikem kalmistu muinas- ja keskaja piirilt jõuab Maarjamäe lossi‏

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi näitus „Kukruse kaunitar ja tema kaasaegsed: Eesti rikkalikem kalmistu muinas- ja keskaja piirilt“ jõuab Maarjamäe lossi.

Kaks aastat tagasi Tallinn-Narva maanteel Kukrusel toimunud arheoloogilised kaevamised tõid päevavalgele umbes 800 aastase kalmistu, kus uuriti viitkümmet matust. Selle rikkaliku matmispaiga sümboliks on saanud rohkete hauapanustega naise matus, nn „Kukruse kaunitar“, kuid rikkalike ja mitmekesiste panustega olid varustatud ka mitmed teised matused. Matuste inimsäilmed ja hauda kaasa antud panused annavad ilmeka läbilõike 13. sajandi ühiskonnast, nende kultuurist ja uskumustest. Osa Kukrusel leitust jõuab nüüd külastajateni Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis.

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi ja TÜ kultuuriteooria tippkeskuse ühistööna valminud näitus arutleb selle üle, kes olid need inimesed, keda 800 aasta eest Kukrusele maeti. Kuidas ja millal neid sängitati? Uurides, milline oli surnute rõivastus, kas Kukrusele maeti sõjamehi ja kas tegemist oli kristlastega, pakub näitus vastuseid tolleaegse ühiskonna kohta.

Lisaks tutvustab näitus arheoloogide tööolusid. Alati ei toimu kaevamised suvel – Kukruse päästekaevamised on ere näide sellest, kuidas arheoloogid tulevad hinnalise leiu uurimisel toime ka käredate miinuskraadide ja kõrgete lumehangedega.

Näituse koostasid arheoloogid Mari Lõhmus TÜ kultuuriteooria tippkeskusest ja Tõnno Jonuks Eesti Kirjandusmuuseumist, kujundasid Liina Unt ja Katre Rohumaa.

Näitus valmis tänu Eesti Kultuurkapitali ja Euroopa Liidu Regionaalarengu fondi toetusele.

„Kukruse kaunitar“ jääb Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis avatuks 25. jaanuarist 29. juulini 2012.

 

Allikas: Tartu Ülikooli Muuseumid.

Print Friendly, PDF & Email
English